AVALEHT KODU-UURIMISTÖÖ

Küsitlus

Kas oled käinud Järvamaa Muuseumis?
 

Paide pildid

Pilt 709.jpg
Kodu-uurimistöö koostamise juhend


Hea noor kodu-uurija, kodu-uurimistöö on huvitav, aga nõuab aega ja kannatlikkust. Uurimistöö materjali kogumisel ja vormistamisel on omad kindlad nõuded. Nende nõuete paremaks mõistmiseks palu abi õpetajalt või mõnelt teiselt täiskasvanult.

Kodu-uurimistöö esitatakse köidetuna (näiteks kiirköitjasse). Meie konkursile saadetud töö tekstid on kirjutatud käsitsi A4 paberi ühele poolele.

Töö lehed nummerdatakse. Number märgitakse alla lehe keskele. Lehekülgi arvestatakse tiitellehest, mida ei nummerdata. Töösse on soovitav põimida joonistusi ja fotosid. Ka kodu-uurimistöö tiitelleht võiks olla illustreeritud.

Originaalfotosid üldjuhul töösse ei liimita, kasutatakse koopiaid. Iga fotokoopia peab olema varustatud selgitava tekstiga (mida/keda/millist sündmust see kujutab; võimalikult kõigi fotol olevate isikute nimed) ja fotografeerimise aeg (kas või ligikaudseltki). Kes, kus ja millal on niisugused asjad, mida me täna teame, aga mis peagi ununevad.


KODU-UURIMISTÖÖ KOOSNEB JÄRGMISTEST OSADEST:

I Tiitelleht

Tiitellehele märgitakse järgmised andmed:

- õppeasutuse täielik nimetus

- töö pealkiri

Pealkiri peaks väljendama sisu ja andma konkreetsemat teavet: näiteks “Minu vanaema Anete Saare mälestused” (mitte “Minu vanaema mälestused”).

- alapealkiri (kui on)

- viide töö iseloomule (kodu-uurimistöö)

- autori või koostaja ees- ja perenimi ning klass

- juhendaja ees- ja perenimi

- töö valmimise koht ja aasta

Tiitellehel ei panda lausete/sõnade lõppu punkti. Andmed töö koostaja ja juhendaja kohta kirjutatakse lehe paremale poole.


Tiitellehe näidis:


Paide Ühisgümnaasium

Vanaisa Julius Saare vigurid ja vembud

Kodu-uurimistöö





Autor: Risto Mänd VI klass

Juhendaja: Kersti Mägi


Paide 2018/19. õppeaasta või Paide 2019



II Sisukord

Sisukorrast näeb lugeja töö ülesehitust ning seda, milliselt leheküljelt mida leida. Sisukord paigutatakse tiitellehe järele, sissejuhatuse ette.

III Sissejuhatus

Sissejuhatus on lühike. Sissejuhatuses peaksid olema kajastatud järgmised punktid:

1. Teema valik – põhjendada, miks valiti just see teema.

2. Iseloomustatakse põhilisi allikaid – milliseid materjale töös kasutatakse. Näiteks: uurimistöö põhineb mälestustel. Märgitakse ära küsija ja jutustaja suhe (nt sugulusaste), küsitletu/jutustaja seos uuritava teemaga (nt ametikoht). Nimetatakse ka, kus kirjeldatud sündmused aset leidsid.

3. On heaks tooniks tänada juhendajat. Sissejuhatusse sobib kirjutada ka, kes juhendaja on – nt autori tädi, õpetaja, koduloomuuseumi juhataja. Tänada võib ka teisi, kes töö valmimisel abi osutasid.

IV Töö põhiosa

Töö põhiosa on soovitav liigendada alateemadeks.

V Kokkuvõte

Lõppsõnas võetakse kokku, millistele järeldustele jõuti töö kirjutamise käigus ja mida sellise uurimistöö kirjutamine autorile andis. Lõppsõnasse võib kirjutada ka, milliseid üllatusi, õnnestumisi ja raskusi töö koostamisel ja vormistamisel ette tuli, mida on tähtis sellise töö tegemisel silmas pidada.

VI Töö koostamise alusmaterjal

Õige kodu-uurimistöö põhineb algallika(te)l, näiteks vanaisa koolimälestustel. Kirja tuleb panna ka küsitlemise aeg ning küsitletava vanus või sünniaeg ja elukoht.

Näide: Johannes Paju (sünd. 12.03.1950, elukoht Vastseliina vald Võru maakond) mälestused. Intervjueerinud töö autor 12. novembril ja 2. detsembril 2018.

Kui töö põhineb vaid kirjandusel, siis on tegemist teiste autorite seisukohtade refereerimisega ja töö ise on referaat, mitte uurimistöö.

VII Lisad

Kui fotod ei ole põimitud teksti, esitatakse need lisas koos piltide kohta käivate andmetega. Lisana võib esitada täiendavat materjali (nt mõne huvitava mängu täpne kirjeldus vm), mille juurde kirjutatakse samuti täpsustavad andmed. Igale lisale pannakse pealkiri.

Näide: LISA 1. Lehekülg vanaema salmikust.


JÕUDU TÖÖLE!

 
© Järvamaa Muuseum 2009-2013 - Design by homespace