AVALEHT MUUSEUMITUNNID

Küsitlus

Kas oled käinud Järvamaa Muuseumis?
 

Paide pildid

Pilt 194.jpg
Muuseumitunnid 2019/2020

Muuseumitundidest on võimalik osa võtta vaid eelnevalt registreerides
tel +372 385 1867 või +372 5668 2165
e-mail info[at]jarvamaamuuseum.ee 

1. KES ELAB METSA SEES?

Uurime lastega muuseumi loodusenurka, räägime Järvamaa loomadest ja loodusest. Loeme loomamuinasjuttu, joonistame (meisterdame) erinevaid loomi. Tund toimub Järvamaa muuseumis.


2. KES TEEB TÖÖD, SEL ON LEIBA

Muuseumitundi on võimalik läbi viia nii muuseumis kui tulla kooli/lasteaeda.

Muuseumitöötajal on kaasas kohver endisaegsete tööriistade ja riietega muuseumi kogudest. Tutvustatakse riideid 18. – 19. saj. talupere riidekirstust. Räägime millest ja kuidas on riideid tehtud. Võimalik punuda paela, proovida villa kraasimist, tutvume linaga.

Tööriistadega seoses räägitakse 18. – 19. saj. töödest nii linnas kui maal.

Kust saadi tööriistu? Missuguseid töid nendega tehti? Kust tänapäeval tööriistu saadakse? Võimalusel ja kokkuleppel joonistame või meisterdame plastiliinist erinevaid tööriistu. Tund toimub Järvamaa muuseumis või poolte kokkuleppel õppeasutuses.


3. MÄNG ON VÄIKESE INIMESE TÖÖ

Tundi on võimalik läbi viia nii muuseumis kui ka tulla kooli/lasteaeda. Muuseumitöötajal on kaasas kohver endisaegsete tööriistadega ja  mänguasjadega, mis muusemi kogudest on võimalik kaasa võtta. Tänapäeva (lemmik) mänguasjad tuleks kaasa võtta lastel endil. Lapsed võrdlevad vanu ja tänapäevaseid mänguasju. Räägime sellest, kuidas mänguasju tehti vanasti ja kuidas nüüd. Meisterdame üheskoos pulganuku või mängime okstest voolitud mängu-asjadega.

Igal mänguasjal on oma lugu. Lapsed võivad 3-4 kaupa mõelda välja väikese nukunäidendi oma mänguasjadega ja neid lühikese ettevalmistusaja pärast ette mängida.


 4. MUINASJUTUHOMMIK

Muinasjutuhommik  teistsuguses keskkonnas on lasteaia- ja algklassilastele vahelduseks. Temaatiline muinasjutt, selle ajastu riided ja esemed rikastavad lapse kujutluspilti endistest aegadest (võrdluseks mõisniku ja maarahva elu-olu, erinevad ametid ja tööd, loomamuinasjutud loomatopiste juures). Võimalik on väike näitemäng muinasjutu ilmestamiseks (käpik) nukkude abil. Muinasjutu kuulamise järel saavad lapsed kohapeal tegelastest pilte joonistada või voolida neid plastiliinist. Tund toimub Järvamaa muuseumis.


 5. MIDA PEIDAB MEMME RIIDEKIRST

Riided, mida 18.-19. Sajandi talupere riidekirstust. Räägime, millest ja kuidas riided on tehtud: nii linast kui villast. Saame teada, millega on riideid läbi aegade värvitud. Näitame meeste ja naiste nii töö- kui peorõivaid, jalanõusid. Uurime neid lähemalt, toimub arutelu lastega. Lõpuks võimalik joonistada rahvariideid või punuda paela.  Tund toimub Järvamaa muuseumis või poolte kokkuleppel õppeasutuses.


6. „APTEEK, AITA!“

Räägime sellest, mis koht on apteek ning annab lühikese ülevaate apteekide ajaloost Paides. Ülevaade endisaegsetest rohtudest ja nende nimetustest, apteekri ametist ja töövahenditest. Lapsed saavad võimaluse uhmerdada, läbi lehtri vedelikku valada, kaaluda ja pakendada. Milleks meile ravimtaimed? Ülevaade levinumatest ravimtaimedest, mida apteekrid oma aedades kasvatasid.


7. „KES OLID RISTIRÜÜTLID?“

Rüütlite lugu, kes Eestimaale 13. saj alguses jõudsid. Miks nad siia tulid Kas ristirüütlitel oligi plaan algusest peale need alad vallutada? Kas ajalugu oleks olnud teistsugune, kui meil olnuks ühtne valitsejavõim, kes kogu riigi oleks ühtse võitluse alla saanud?  Tund toimub kas Ajakeskuses Wittenstein või Järvamaa muuseumis. Soovi korral elav ajaloolahing pehmete mõõkadega.


8. „JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS: KUIDAS LEGEND JA REAALSUS KOKKU PÕRKASID?“

Räägime Jüriöö ülestõusust, sellest, kas lugu oli ikka selline nagu meile „Tasujast“ romantilises suunas mulje on jäänud. Kas eestlased olid ainult maaharijad, kes järsku oskasid mõõka kasutada ja hakkasid võitlema? Kas oleks võinud asi lõppeda ka teistmoodi. Arutleme erinevate teooriate üle. Tund toimub Ajakeskuses Wittenstein.


9. ARVUDEST, REHKENDUSEST JA KALENDRIST ESIVANEMATE AJAL

Rahapärimusega seotud ajaarvamise, arvutamise ja kalendritarkused. Räägime sellelest kuidas rakendasid matemaatika seotud teadmisi meie esivanemad, kuidas arvestati aega. Uurima vanu ajanäitajaid, vaatame muuseumi kogus olevaid mõõduriistasi ja heidame pilgu esimestele matemaatikaõpikutele. Tund toimub Järvamaa muuseumis või poolte kokkuleppel koolimajas.


10. „JÄRVAMAA LEGENDID JA MUISTENDID“

Põnev ajalootund ennekõike väiksematele, kellele pajatame Järvamaalt pärit erinevaid legende. Tund toimub Järvamaa muuseumis.


11. FILMIKUNST EESTIS

Ülevaateline tund Eesti filmikunsti ajaloost. Räägime Eesti filmi sajast aastast. Vaatame ka katkendeid esimestest Eesti filmidest, mis on säilinud:“ Karujaht Pärnumaal“, „Tsekaa komissar Miroshtsenko“ ja „Noored Kotkad“. Samas räägime Järvamaa seotusest Eesti filmiajalooga. Tund toimub Ajakeskuses Wittenstein.


12. „MIS ON MUUSEUM?“

Muuseumitund on mõeldud neile, kellel soov ja huvi muuseumi tegemistesse natuke rohkem süveneda. Tutvustame, mis on muuseum, mida kogub ja säilitab, õpetame kartoteekide kasutamist, näitame interneti andme-baase, käime fondihoidlas. Räägime museaalidega ümberkäimisest, säilitamise põhinõuetest ning muudest tegevustest muuseumis. Samuti sellest, kuidas Järvamaal muuseum alguse sai, heidame pilke maailma-kuulsate muuseumide ajalukku. Tund toimub ainult Järvamaa muuseumis.


13. JÄRVAMAA KULTUURILUGU JA IDENTITEET

Elav ülevaade Kesk-Eesti kultuuriruumist. Järvamaaga seotud kohapärimused, kombestik ja mentaliteet. Temaatilised filmid, helinäidised ja esemete tutvustus. Tund toimub Järvamaa muuseumis või poolte kokkuleppel koolimajas.


14. KREISILINN PAIDE

Muuseumitunni viime läbi õuesõppe raames. Retk saab alguse  Paide keskväljakult. Milline nägi välja elu Paides kreisilinna ajal ning kuidas enne seda sai Paide endale tagasi linnaõigused. Kes olid 19. Sajandi Paide olulisemad tegelased, millega tegeles kodanikkond. Külastame kohtumaja, Paide kirikut, tütarlastegümnaasiumi, raekoda ja naudime kreisilinna aegset Tallinna tänava hoonestust. Tund lõpeb Paide SRIKI külastusega kus saame teada kuidas kaasajal väärtustatakse miljööväärtuslikke hooneid.


15. „PAIDE 1918-1940“

Tund neile, kes tahavad heita pilku Paide ajaloole ja sellele, millega tegeleti Paides esimese omariiklusperioodi ajal. Kuidas nägi välja linn ja kus asus toonane elu tuiksoon. Tund toimub õuesõppe vormis. Külastame raekoda, vana rahvamaja, raudteejaama ja jalutame Pärnu tänaval.


16. KODUPAIGA KULTUURILUGU FOTODEL

Muuseumitund õpetab kasutama muuseumikogusid ja tutvustab õpilastele mäluasutust kui elavat informatsiooni talletavat asutust. Lisaväärtus tavapärasele ajalootunnile. Koolipiirkonna kultuuriloo tundmine. Õppeainete vaheline integratsioon: õuesõpe – geograafia, ajalugu, kultuurilugu, kirjandus, fotograafia ja informaatika.Tund toimub Järvamaa muuseumis või poolte kokkuleppel koolimajas.


17. „KUI ARNO ISAGA KOOLIMAJJA JÕUDIS“

Tund annab elava ülevaate varasemate aegade koolioludest. Saame elava ülevaate Eesti kooli ajaloost ja kogeme kuidas erinevate ajastute õppevahendid ja õpetamismeetodid aitasid kaasa hea hariduse saamisele. Viime läbi näidistunni: Kuidas nägi välja koolikohustus 19 sajandil? Tund toimub Järvamaa muuseumis.


18. MÄLUASUTUS KUI ALLIKAS KULTUURILOOLISE UURIMUSE KOOSTAJALE

Muuseumitunni eesmärgiks on pakkuda praktilist toetust kultuuriloolise uurimuse koostajale. Tutvustatakse andmebaase, muuseumikogusid ja arhiivis säilitatavat. Antakse ülevaade Järvamaa muuseumi kogudes olevatest fondidest. Praktilised harjutused uurimuse koostamiseks vajaliku info leidmiseks. Muuseumitund toimub Järvamaa muuseumis või poolte kokkuleppel koolimajas.

19.  EESTI MUINASAJA KULTUURID + MUINASAEG JÄRVAMAAL

Õpilane kinnitab teadmisi esiaja periodiseerimisel, mõistab kultuuride erinevusi, analüüsib ja hindab ajaloosündmusi ja –protsesse. Muuseumi arheoloogiakogu tutvustamise abil saab õpilane  ülevaate esiajast Järvamaal kui ka näitliku ülevaate koolitunnis õpitust. Muuseumitund toimub Järvamaa muuseumis.

20. „HERMANN HESSE RADADEL“

Muuseumitund on mõeldud ennekõike neile, kes on kirjandusõpikutes jõudnud Hermann Hesseni. Räägime Nobeli preemia laureaadi Hermann Hesse seostest Eestiga, Paidega. Heidame pilku Hessede perekonna ajalukku ning vaatame, kui kaugele ulatub välja Hessede sugupuu baltisakslasena. Muuseumitundi saab läbi viia Järvamaa muuseumis.

21. ÕPPEKÄIK PAIDE RAJOONI – Bussireis tutvustamaks elu ENSV-s läbi lokaalse tasandi. Külastame kolhoosikekust, tsiviilkaitse varjendit ja Päinurme koduloomuuseumi.



 
© Järvamaa Muuseum 2009-2013 - Design by homespace