Järvamaa on üks kaheksast muistsest suurmaakonnast. Eesti maakondade piirid püsisid paiguti pikal ulatusel aastasadu muutumatuna - piirideks olid vähekõlblikud (haritavad) ja raskesti läbitavad alad. Järvamaa on tänaseni looduslike piiridega eraldatud ala.

Linnamägi Aruküla wallas Märja külas, 87 sammu pikk, 49 sammu lai. Ta on keskelt lohkus ja mõlemad otsad kõrgemad. Mäe üks külg olla libamisi, mis põlluks küntud, ja kust kündes wanu rahasid wälja tulnud. Poisid on Wastlapäeval sealt liugu alla lasknud ja ise hüüdnud: "Lina liuugu!" Wanapagan aga lasknud jälle pesukünaga teiselt poolt küljest alla ja hüüdnud: "Kanepile kiudu!" Kui poisid seda kuulnud, siis katsunud, et aga minema saanud.

Ohwrikiwi Kurisoo mõisa metsas, kellel lohk peal, kus ikka 2 wana raha seisnud; kes haige olnud, sisnud selle kiwi peal, kunni terwis jälle tulnud. Jung, J. Muinasajateadus eestlaste maalt III Tartu, 1910, lk 40, 45.

1211 a. Ja liikudes neljandal päeval edasi Järvamaale, jaotasid sõjaväe laiali mööda kõiki kihelkondi ja külasid, võtsid kinni ja tapsid palju paganaid ning viisid naisi ja lapsi vangi, röövides hulga karja ja hobuseid ja saaki, ja külas, mida hüütakse Kareda, oli nende kogunemine, kõik, mis ümberkaudu oli, laastasid nad tulega. Aga Kareda oli siis väga ilus ja väga suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestimaal, mida kõiki hiljem meie omad sageli laastasid ja põletasid. Henriku Liivimaa kroonika. Tallinn 1982 lk 129.

Anno 1269 sai Conrad von Mandern Liivimaa meistri ameti. See meister ehitas Järvamaal toreda lossi... Balthasar Russow. Liivimaa kroonika. Tallinn 1993 lk 40.

Paide nimi näib paedest tulnud olewat, sest et seal ümberringi paemaa ja paemurrud on...  Et paekiwi walge on ja ka wana lossi müürid ja tornid paekiwist oliwad, siis hakkasiwad sakslased seda kohta esiti Ala - Saksa keeli Wittenstein ja hiljemalt Kõrge - Saksa keeli Weissenstein - Walgekiwi - nimetama..... Kas seda kohta ka enne sakslaste siiatulekut Paede on kutsutud, ei ole teada. Jung, J. Muinasajateadus eestlaste maalt III. Tartu 1910 lk 18 ...

Meie oleme nimetatud Paide kodanikke käskinud, et nad lasku mainitud Riia õigus sõnasõnalt ühte köitesse ümber kirjutada... ja esitada läbivaatamiseks ning läbiarutamiseks. Meie aga komptuuri ja oma Paide kaasvendadega pärast riiglaste õiguse läbivaatamist... kinnitame kõiki ülalnimetatud õigusi... oleme käesolevat kirja kinnitanud oma pitsati lisamisega. Selle asja tunnistajad on Bruno, Järva foogt, vend Flörekin... 30. sept 1291 - Paidele linnaõiguste andmise ürik.

1343 a. Nad kandsid kullatud kannuseid ja kirjusid mantleid, panid endale pähe neitsikroonid, mis nad olid röövinud, sidusid kullatud vööd ümber oma keha; see oli nende kuninglik toredus... Sinna (Paidesse) tulid ka Tallinna piiskop ja eestlaste neli kuningat kolme sulasega. Siis küsis meister neljalt kuningalt, miks nad siis ometi sakslasi, noori ja vanu, nii armetult on tapnud ja surnuks löönud. Selle peale vastas üks neist - neid olevat nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad seda kauemini enam välja kannatada ei saanud. Meister küsis jällegi - mis põhjusel on nad vaesed mungad Padises surnuks löönud? Nad vastasid - neilsinaseil olnud küllalt süüd, ja kui veel oleks leidunud üks küünrapikkune sakslane, oleks seegi pidanud surema... Nüüd haarasid isandad sõjariistad ja raiusid kõik need eestlased, kuningad ja sulased tükkideks. Bartolomäus Hoeneke Liivimaa Noorem Riimkroonika (1315-1348). Tallinn 1960 lk 79, 81.

Liivi sõda 1558-1583 ja sellele järgnenud lühisõdade periood kuni 1629 a...  tulid venelased Järvasse, röövisid, põletasid ja lõid surnuks kõik, mis nad kätte said, põletasid Valasti küla ja Seliküla 3 miili kaugusel Paidest ja ajasid suure hulga loomi minema. Johannes Renner. Liivimaa ajalugu 1556-1561. Tallinn 1995 lk 131.

Paide loss ja linn oliwad kaua wältanud sõdade, sagedaste hävitamiste ja walitsuse muutmise läbi hoopis halvasse olekusse sattunud... Siis kui Paide kindluste arvust maha kustutati, palus Torstenson Mäomõisa naabris olewat lossiplatsi omale, mille ta ka 1636 a kätte sai. Axel von Gerneti kõne, peetud Paides 1892 a 24. augusti k.p. lk 17, 21.

Põhjasõda 1700-1721 Vanasti tulnud katk Peetrist Koeru lõikust pidama. Et keegi ta tulekust ette teada ei saaks ega tema eest põgeneks, tuli ta öösel... Katk polnud veel kuigi kaugele jõudnud, kui hakkas juba koitma... Kolm päeva norskas katk peale rasket tööd Peetris. Ärkas viimaks üles ja hakkas astuma. Selle kivi, kuhu ta magama heitis, oli katk raskelt ära painanud. Tema keha jälg olla koos kepi jäljega siiani Karinu kivil näha... Eisen, M. J. Eesti kohalikud muistejutud. Tallinn 1920.

Et wana kuulus Hupel aastast 1804 -1819 Paides elas, seal suri ja sinna maeti, siis oleks see küll soowitaw, et tema hauda ka seal keegi üles otsiks, mis ommeti kirikuraamatute järele wõimalik oleks. Jung, J. Muinasajateadus eestlaste maalt III. Tartu 1910 lk 20.

2 ½ aastasada waremetena seistes on loss hoopis pahasse olekusse sattunud. Ajahammas ja kurb rüwedus on ta kallal rohkesti tööd teinud... enamasti kõigi majade seinaalused ning ta uulitsad on lossimüüride kividest tehtud... Iga aastaga katkevad varemed ikka õhemaks ja õhemaks... Minu kirjeldamine on kauni otstarbe leidnud, kui ta meie seas Paide lossiwaremete parandamiseks head tahtmist on äratanud. Mõnda Paide linna loust. Axel von Gerneti kõne, peetud Paides 1892 a 24. augusti k. p. lk 29.

Ilusamad lapsepõlves kuuldud lood, mida rääkis isa, jutustasid vanaisast ja tema kodust Paides. Mu silmad pole teda eales näinud, samuti mitte tema kodulinna, maja ega aeda suure vahtrapuu ja roheliste pinkidega. Ometi tunnen kõike seda paremini kui kogu maailma maid ja linnu, kus käinud mu jalg. 1946 a Nobeli preemia laureaat Hermann Hesse kirjutas 1960. aastal essee "Vanaisa Hesse" (Suhrkamp Taschenbuch St 360 "Kleine Freuden").

Naine silmitses ümbrust: siin mägi, seal mägi, kaugemal kolmas, pahemat kätt neljas, paremat viies ja nende taga kuues, seitsmes ning veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga. A. H. Tammsaare. Tõde ja õigus I. Tallinn 1981 lk 5 1918 a.

Wallavanem Läänson tutvustas nõukogu liikmeid praeguse poliitilise silmapilguga eeskätt meie (hirmu) enamlaste walitsuse kukutamisega ja teatas, et seaduslik walla walitsus jälle ametisse on astunud. Walla kassa sai töörahva nõukogu esimehe käest juba eila ära võetud, kassast mingisuguseid seaduse wastalisi väljaminekuid ei ole tehtud, - seda võib küll sellega seletada, et kassa sai wiimase wõimaluseni üleandmata-hoitud ja ainult Järva - Jaanis Tallinna punase kaardiwäelaste toore sõjariistade jõuga üle wõeti. Kuksema valla täiskogu ja volikogu otsuste raamat 28/15 veebruar 1918 PM 1739/ArD 777 sü 11.

Väike unine jaam, üks pikk kitsas tänav, mille kahel pool kükitamas mõnikümmend kastmaja; paar lärmikat kõrtsi, nn "kadakate klubi", krohvitu näotumaotu kirik ning magusalt tukkuv väikelinna publik. Tüütu ning ääretult igav Mudila.—Nii ütleks või vähemalt mõtleks inimene, kes kord mujalt juhtund Paide... Tänapäeva Paide pakub vähe, mis meeldiks ja köidaks. Kuid oma elanikele püüab ta siiski pakkuda seda piskust, mis tal on..... Tal pole merd ega järve, siiski leidub aga ettevõtlik mees, kes ojakese ääres laevamasti katuselle asetab, paar moldi kaldalle üles säeb ja seda sadamaks nimetab... Vaas, T. Paide. Odamees nr 7. 1923 lk 215.

Paidest ja Järvamaalt on võrsunud rida kutselisi kunstnikke. On skulptoreid, graafikuid, maalijaid, tarbekunstnikke... Tundsin paljusid neist, keda meie hulgas enam ei ole. Võin öelda, et igaüks neist töötas omal ajal nii hästi kui suutis ja olud võimaldasid. Tänapäeva-kunstniku tegemist tahaksin aga väljendada Jüri Arraku mõtetega. Ta arutles, kas tema tööd on kunst ja kas tema pildid on ikka head. Loomulikult peab autor oma töid kõige paremateks. Peab ju uskuma, et ma teen tõepoolest nii hästi, kui üldse maalida oskan... Ants Viidalepp. Järvamaa mälestustes. Paide 1996 lk 120.

Siiski omandas Kallijärv iseloomuliku poeetilise võlu just suvel, eriti 30-ndatel aastatel... Igal aastal suve alguses seadsid parun ja paruness Bengt Stackelberg end sisse tillukeses kõrvalmajas... Õhtupoolikuti kogunesime kõik, ujujad ja mitteujujad, paadisillale. Vaid vähesed täiskasvanuist oskasid ujuda... Kui H. G. Wells 1934. aastal Kallijärvel külas oli, puges temagi kõikide suureks elevuseks musta supelkostüümi ja söendas meie rõõmuks järve minna. Tania Aleksander Lapsepõlv Eestis lk 96.

... Meie maa tuleb uuesti õitsele viia, seda saab teha ainult tuntud eesti visaduse ja ennastsalgava töö abil. Nüüd on meile selleks avanenud või-malused ja pea näeme oma väikest kodumaad taas õitsvana ja kaunina... Nigol Andreseni sõnavõtust miitingul 8. okt Paide Turuplatsil Järvamaa vabanemise puhul. Uus Järvalane 10. oktoober 1944.

Käesoleval, V. I. Lenini juubeli aastal ilmneb rajooni töötajate eriline püüd ja tööaktiivsus tulla edukalt toime ülesannetega ühiskondliku tootmise suurendamise alal. Ainuüksi k.a. I poolel kasvas rajooni tööstuse kogutoodang võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,1% võrra... A. Schhönberg, EKP Paide Rajoonikomitee II sekretär koduvabariigi juubeli puhul. Võitlev Sõna 21. juuli 1970.

Paide rajoon on aluse pannud mitmetele nõukogulikele traditsioonidele: noorte suvepäevad said alguse Väätsal, laste kevadpäevad Türil, sõjaveteranide ansamblid loodi "Rindesõprade" eeskujul. Valde Roosmaa, EKP Paide Rajoonikomitee I sekretär. Eesti NSV 40. aastapäeva kõnest Võitlev Sõna 22. juuli 1980.

Heino Marrandi on öelnud: Maaparandaja ametit tuleks kõrgelt hinnata. Maa parandamine, see on justkui terve maailma parandamine. Me kõik elame ju maast. Kui sealt ei saa nii palju toitu, kui tarvis, siis... Võitlev Sõna 15. november.

1987 a Pärast kolhoosiga tutvumist tegi M. S. Gorbatsov aukülaliste raamatusse järgmise sissekande: "Olen väga rahul sellega, et tutvusin "9. Mai" kolhoosiga. Rõõmu valmistab kõik: saavutused majanduses, sotsiaalses ja kultuurilises ülesehitustöös. Ja eriti inimesed, kolhoositöötajad, kelle käte ja mõistusega see kõik on tehtud..." Mõelda ja tegutseda uut moodi. M. S. Gorbatsovi viibimine Eesti NSV-s. Rahva Hääl 21. veebruar 1987.

Võideldes oma rahva iseseisvuse eest, anname endale aru , et me ei ela väljaspool teiste rahvaste aega ja ruumi, et Maa on meie kõigi ühine kodu. Siin peab valitsema rahumeelsus, aga ka puhtus ja kord, nagu see eestlase talupojakultuurile alati omane on olnud. Arnold Rüütli kõne Paides, 22. aprillil 1990 Maa päeva tähistamisel.

Hinges mälestus oma riigist, lootus jälle kord vaba olla - nii mõtles ja lootis enamus eestlasi. Oli tohutu tahe midagi ära teha - taastada Eesti Vabariik Theo Aasa, Järva maavanem. Järvamaa Muuseumis näituse "10 aastat vabadest valimistest" avamisel 10. detsembril 1999 a.

Tahan tänada Teid, Järvamaa rahvas, et valisite Riigikokku sellised inimesed, kes viivad Eestit NATO ja Euroopa Liidu suunas. Lennart Meri. Paide Vallimäel 7. juunil 2001 a.

...minu tähelepaneku järgi on kummaliselt paljud eesti kunstnikud või kuidagi kunstiga seotud inimesed Paidest või selle lähedusest pärit. Aga mõned mittekunstnikud on sealt pärit ka... Jaan Kross. Kallid kaasteelised II. Tallinn 2008.