Järvamaa Muuseumi põhikogu on jaotatud eraldi alakogudeks:
Ajalookogu 5841
Arheoloogiakogu 5360
Arhiivdokumentide kogu 14425
Arhiivraamatukogu 5574
Botaanikakogu 469
Etnograafiakogu 1787
Fotokogu 37874
Geoloogiakogu 46
Kunstikogu 881
Numismaatikakogu 1975
Zooloogiakogu 289
Auvised 2
Järvamaa Muuseumi abikogu on jaotatud järgmisteks alakogudeks:
TA Arhiivdokumentide kogu 160
TA Arhiivraamatukogu 2
TA Fotokogu 914
TA Auvised 3
TA Looduskogu 1
TA Ajalookogu 1
Arheoloogiakogu suurema osa moodustavad Kabala, Kihme ja Vao aardeleiud, Viisu, Tarbja ja Paide Vallimäe arheoloogiliste väljakaevamiste materjalid.
Arhiivdokumendikogus suuremad arhiivid on Kuksema valla, Paide linna, Väätsa kooli, Ambla kiriku ja Vene Õigeusu kiriku arhiiv. Isikuarhiividest on suurim Johannes Tohvelmanni arhiiv.
Arhiivraamatukogus on vanim eestikeelne trükis aastast 1699, kooliõpikuid, piibleid. Täiendatakse Järvamaal koostatud ja Järvamaalt pärit autorite raamatutega, mis kajastavad Järvamaa ajalugu, kultuuri, kunsti ja haridust.
Ajalookogu ja etnograafiakogu kullafondi moodustavad 1902-1905 a Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi poolt kogutu: kirivööd, tanud, pott- ja kabimütsid, Järvamaa Apteegi sisustus.
Looduskogudest hinnatumad on zooloogiakogusse kuuluvad kaavikud ja topised.
Kunstikogu põhilise osa moodustavad Järvamaa ja Paidega seotud kunstnike tööd.
Fotokogu on Järvamaa Muuseumi põhikogudest suurim. Kogus on Eesti vanim dagerrotüüp ja palju haruldasi fotosid Järvamaalt.
Järvamaa Muuseum tänab kõiki annetajaid!
|