Majandustegelane ja poliitik, elukutselt agronoom sündis 23.VIII 1887. a Vaimastvere vallas taluperemehe pojana. Üles kasvas ta Järvamaal Koeru kihelkonnas  Udeva vallas (nüüdses Koigi vallas) Vaali külas Palso talus. Isa Mart oli tuline eestimeelne peremees, kes oli üheks iseseisva Eesti Vabariigi loomise mõtte algatajaks Vaalis.

Alghariduse sai August Vaali vallakoolis, seejärel Paide linnakoolis ja Tartu Treffneri gümnaasiumis. Õpilaspõlves võttis ta Tartus osa 1904. aastal asutatud põrandaaluse õpilasühingu Amicitia tööst. 1905. aasta detsembris  osales Eesti Vabariigi väljakuulutamisest Vaalis. Isa Mart ja vend Voldemar koos teiste mõttealgatajatega lasti Koerus jõululaupäeval maha, August vabastati karistusest alaealisuse tõttu.

Pärast isa surma jätkas August koos emaga talu korrashoidmist ja ühistegevusest osavõtmist. 1910. aastal oli koos teiste Vaali ja Abaja talumeestega Udeva Ühispanga asutaja. Kõrghariduse omandas Saksamaal Königsbergi ülikooli põllumajandusosakonnas, mille lõpetas 1914. aastal.

Üliõpilasena töötas Liivimaa Põllumeeste Keskseltsis agronoomilise nõude alal.

Teeninud I maailmasõja ajal agronoomilise tehnikuna Peterburis laskemoona valmistamise vabrikus, siirdus ta 1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel Põhja-Liivimaa põllumeeste keskseltsi teenistusse.

1917 – 1918 oli Pärnumaa agronoom;

1917. aastast kuulus Eesti Maarahva Liidu asutajate hulka ja esindas seda Asutavas Kogus ( 1919-20);

1918. aastal oli Pärnu Maavalitsuse põllumajandusosakonna juhataja;

1918. aasta veebruaris korraldas August Jürima Pärnu trükikojas Tallinnast saadud Eesti iseseisvuse manifesti käsikirja trükkimise  ja laiali jaotamise. 23. veebruaril sai Pärnu esimeseks kohaks, kus Eesti iseseisvus  välja kuulutati.

1919. aastal oli ta Ajutise Valitsuse komissar Pärnumaal ja korraldas ühtlasi kaitset enamlaste vastu. Sama aasta detsembris osales ta Asutavas Kogus    maaseaduse  väljatöötamisel;

1921 – 29   Põllumajandusliku Keskühingu Estonia nõukogu esimees;

1922 – 27   Maapanga nõukogu esimees;

1923 – 25   Järva maakonnanõukogu liige;

1923 – 28   Tallinna Majandusühisuse juhatuse liige;

1926 – 27   Eesti Panga nõukogu liige;

1928 – 36   Põllumeeste Keskpanga asutajaid ja juhatuse esimees;

1928 – 31   Pikalaenu Panga nõukogu liige;

1929 – 31   Eesti Vabariigi teedeminister;

1931           Eesti Vabariigi põllutöö- ja majandusminister;

1932 – 33   Eesti Vabariigi majandusminister;

1934 – 40   Eesti Maakrediitseltsi juhatuse liige ja esimees;

1935 – 38   Riigi Majandusnõukogu president;

1935 – 40   Rotary klubi president;

1936 – 40   Põllutöökoja esimees;

1938           üleriiklik maanoorte vanem;

1939 – 40 viimases Eesti Vabariigi valitsuses oli August Jürima siseminister, ühtlasi sisekaitse ülem ja peaministri asetäitja vastutaval ametikohal kuni 1940. aasta juunipöördeni.

August Jürima on olnud Asutava Kogu ja Riigikogu kõikide koosseisude liige (põllumeestekogude rühmas) ning 1924. a detsembrist II Riigikogu vanema abiesimees. Ministrina tegi teedereformi, korraldas ümber taludele laenuandmise korra ja piimaühisuste võrgu. Tema olulisem teene oli põllumeeste poliitiline organiseerimine. Ta on võtnud agaralt osa majanduslike ettevõtete loomisest ja juhtimisest.

August Jürima on olnud tegev mitmetes kirjaühingutes, olles nende asutaja, juhatuse liige ja mitmes osaühingus ka esimees. Ta on avaldanud hulgaliselt põllumajandusliku sisuga brošüüre ja artikleid.

Vastutusrikka riigitöö kõrvalt jätkus tal aega ka oma isatalu korrastamiseks. August Jürimal oli üks paremini arenenum talu Järvamaal. Tolleaegne peaminister Kaarel Eenpalu on iseloomustanud Jürmanite suguvõsa truudust põllutööle: „See maa võib elada üle igasuguseid aegu, tuuli ja torme. Kuid August Jürmani ja tema esiisade vaateid ja tasakaalu ei ole see kõigutanud, Jürmanid on põlised omas töös ja mõtteviisis.“

!940. aasta 5. oktoobril arreteeriti August Jürima Tallinnas okupatsioonivõimude poolt.

1942. aasta 15. augustil suri August Jürima Kirovi oblasti Vjatlagi vangilaagris.

Kuna kalmu koht on teadmata, siis paigaldasid tema lähedased ja tänulik Järvamaa rahvas August Jürima 125. sünniaastapäeval 23.VIII 2012. a Jürmanite  perekonna hauatähisele Koeru kalmistul tema nimega mälestusplaadi.