AVALEHT MUUSEUMIST Kogumispõhimõtted

Küsitlus

Kas oled käinud Järvamaa Muuseumis?
 

Paide pildid

Pilt 192.jpg

 

 

Järvamaa Muuseumi põhikogu on jaotatud eraldi alakogudeks:

Ajalookogu                                                       5841      

Arheoloogiakogu                                               5360

Arhiivdokumentide kogu                                   14425

Arhiivraamatukogu                                            5574

Botaanikakogu                                                   469

Etnograafiakogu                                                1787

Fotokogu                                                        37874

Geoloogiakogu                                                     46

Kunstikogu                                                         881

Numismaatikakogu                                           1975

Zooloogiakogu                                                    289

Auvised                                                                 2

Järvamaa Muuseumi abikogu on jaotatud järgmisteks alakogudeks:

TA Arhiivdokumentide kogu                                  160

TA Arhiivraamatukogu                                             2

TA Fotokogu                                                       914                               

TA Auvised                                                            3

TA Looduskogu                                                      1

TA Ajalookogu                                                        1


Arheoloogiakogu suurema osa moodustavad Kabala, Kihme ja Vao aardeleiud, Viisu, Tarbja ja Paide Vallimäe arheoloogiliste väljakaevamiste materjalid.

Arhiivdokumendikogus suuremad arhiivid on Kuksema valla, Paide linna, Väätsa kooli, Ambla kiriku ja Vene Õigeusu kiriku arhiiv. Isikuarhiividest on suurim Johannes Tohvelmanni arhiiv.

Arhiivraamatukogus on vanim eestikeelne trükis aastast 1699, kooliõpikuid, piibleid. Täiendatakse Järvamaal koostatud ja Järvamaalt pärit autorite raamatutega, mis kajastavad Järvamaa ajalugu, kultuuri, kunsti ja haridust.

Ajalookogu ja etnograafiakogu kullafondi moodustavad 1902-1905 a Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi poolt kogutu: kirivööd, tanud, pott- ja kabimütsid, Järvamaa Apteegi sisustus.

Looduskogudest hinnatumad on zooloogiakogusse kuuluvad kaavikud ja topised.

Kunstikogu põhilise osa moodustavad Järvamaa ja Paidega seotud kunstnike tööd.

Fotokogu on Järvamaa Muuseumi põhikogudest suurim. Kogus on Eesti vanim dagerrotüüp ja palju haruldasi fotosid Järvamaalt.

Järvamaa Muuseum tänab kõiki annetajaid!  

 









 
© Järvamaa Muuseum 2009-2013 - Design by homespace